Pressiteade 31.08.2014: Muinastulede öö möödus rahulikult ja lõkete kumas

Laupäevaõhtusel muinastulede ööl süttisid Läänemere randades taas lõkked. Muinastulede veebikaardile oli kantud 939 lõket ja muinastulede ööd tähistas rohkem kui 30 000 inimest. Tagasiside põhjal võib arvata, et lõkkelisi oli tegelikkuses kuni kolm korda rohkem. 

Lõviosa teadaantud lõketest süüdati Eestis, aga muinastulede ööd tähistati ka Soomes, Lätis ja Rootsis. Üksikuid lõkketeateid tuli ka teistest Euroopa riikidest ja isegi Venemaalt ning Austraaliast. Naaberriikidest oli lõkkeid palju Turu saarestikus ja Kotka läheduses ning Läti rannajoon oli samuti tihedalt lõkkeid täis. Liivi lahe lõunaosas märgiti kümneid lõkkeid, ilmsel tegelikkuses võis neid olla sadu. Ühed naljahambad olid lõkketeate pannud Põhjanabale, mistõttu mõnda aega veebikaart oli tugevalt sinnapoole nihkes. 

Kellel mingil põhjusel ei õnnestunud lõkketeadet kaardile kanda, võib seda teha tagantjärgi. Lõkkeid saab veebilehe kaudu siiamaani registreerida ja kui kellelgi on endiselt soov oma lõket veebikaardil tekkinud tuledeketti lisada, siis saab seda teha veel nädalajagu päevi. 

 

“Valdavas enamuses oli tagasiside muinastulede ööst positiivne. Kurdeti vaid selle üle, et taevalaternaid kasutati mitmel pool endiselt ülearu ja suured massiüritused ei pakkunud oodatud elamust,” ütles muinastulede öö traditsiooni hoidja Mairold Vaik.

Siinkohal mõned lood:   

Kapten Peeter: "Õhtu oli imeline! Olin ise Meremõisa rannas oma lõkkega koos naise ja tütre perega. Loendasin paadist sadakond lõket, tõsi osa olid suured küünlad ja sellised väikese seltskonna tulekesed.
Kahjuks on ka taevalaternad üsna laialt kasutuses, lapsed muidugi rõõmustavad, aga ega need meie kultuuriruumi tõesti eriti sobi. Ilmselt peaks nende vastu ikka võitlema. Nägin ise kahte laternat põlevana merre kukkuvat, metsas või katusel oleks sellest juba õnnetus käega katsuda!"

Kadri: "Süütasime lõkke vanaema sünnikodu rannas. Lõkkematerjali otsisime pimedast metsast taskulampidega. Nägime veel nelja süüdatud lõket. Ilm oli imeilus. Lamasime liival ja vaatasime tähti."

Tiia: "Juba päeval oli mõnus tunne, kui vana ja pehkinud saarepuu sai lõkkeplatsile tassitud, sest ilm oli paljutõotav. Kui aga oli lõkke süütamise aeg, siis muidugi sadas vihma. See aga meie "pühaüritust" ei rikkunud ja keskööpaiku hakkas ju sadu ka järgi andma. Jaaa... tähistaevas oma võimsa linnuteega... Öist müstilist muusikat tähistaeva taustal lisasid sookured, öökullid ja šaakalid - kas ei ole mitte muinasjutuline?! Vastaskaldal jäi meie vaatepilti 3 lõket. Ilus taastatud traditsioon!"

Jaanis: "Muinastuli oli meil Abrukal, Vesiaia sadamas 30.08.2014. Nägime veel tuld Vahase saarel, Salmel ja Ansekülas."

Muinastulede öö on traditsioon, mil augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 süüdatakse lõkked Läänemere kallastel selleks, et näidata mererahva ühtsust ning tuletamaks endile ja teistele meelde, et Läänemeri vajab hoidmist. Veebikaardi www.muinastuled.ee toel kutsuti inimesi mere äärde juba kuuendat korda.

Tuleranda MTÜ projekti “Soome lahe aasta keskkonnaprogramm Muinastulede ööl” toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja koostööpartner on Kuusakoski OÜ. Tuleranda MTÜ kannab hoolt Muinastulede öö veebilehe eest ja tuletab osalejatele meelde Läänemere hoidmise vajalikkust.






Traditsiooni hoidjad:

Mairold Vaik (+372) 521 9785



Anneli Ohvril (+372) 529 7557

Muinastulede öö blogi: www.muinastuled.blogspot.com 

muinastuled-gmail.com

Täna päike loojub Tallinnas kell 2033

Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul ja selleks ajaks, kui kell on pool kümme, on lõkked oma täies jõus ja paistavad kaugele!

 

Niiet kui juba hämardub näiteks paksude pilvede tõttu varem, siis läitke ikka kohe lõke! Ei pea ära ootama, mil kell on poole kümnele jõudnud. Ja lõkked põlevad niikaua, kui materjali jagub! Paljud seltskonnad plaanivad lõket hoida varahommikuni, kui päike tõuseb.

 

Ilusat lõkkeõhtut kõigile!

 

Vt lisa ilm.ee

Vaata lisa: www.muinastuled.ee

Pressiteade 30.08.2014: Muinastulede ööl muutub ilm taaskord suviseks!

Täna õhtul süttivad randades taas traditsioonilised lõkked, et tähistada Muinastulede ööd. Ilmaportaalide info kohaselt on lõkke süütamise ajal ilm igal pool Eestis kerge tuulega, kuiv ja vihma ei saja.
Sarnaselt varasematele aastatele oodatakse kõiki õhtuhämaruses mere äärde, et olla lüliks Läänemerd ümbritsevas lõketeketis ja niiviisi väljendada mererahvaste ühtsust.

"Täna võib naljatades öelda, et tellisime hea ilma. Peale pikka vihmaperioodi on see tegelikult päris hea üllatus looduse ja Läänemere poolt," ütleb MTÜ Tuleranda liige Mairold Vaik. "Teeme siis omaltpoolt kõik, et loodusele heaga vastata," ütles ta. Vaik lisas, et käesoleva Soome lahe aastaga 2014 kutsutakse inimesi jõude koondama meie ühise veekogu seisundi paremaks muutmiseks, et mõelda ja mõista, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist.

 

Igal aastal kinnistub traditsiooniga üha rohkem suurüritusi, mida juba aastaid korraldatud, paljudes väikesadamates ja rannakülades organiseeritakse suuremaid lõkkeüritusi koos esineja või rikkaliku kultuuriprogrammiga. Näiteks Toila sadamas, Tallinnas Lennusadamas, Russalka monumendi juures ja Kalarannas. Samuti on üritus pikka aega olnud traditsiooniks Koguva külas, Viimsi vabaõhumuuseumis, Panga pangal, Kunda sadamas, Orjaku sadamas, Kihnu saarel, Pärnu rannas ja siiani hoiavad traditsiooni üleval ka väikesaarte elanikud. On ka uusi suurlõkkeid registreeritud, neid leiab ürituse veebilehelt muinastuled.ee.

Laupäeva hommiku seisuga on lõketest teada andnud 500 eestvedajat, lubades süüdata üle 670 lõkke ja nad on oma lõkete juurde kutsunud üle 26 tuhande inimese. Üks huvitavamaid randu tõotab tulla Muhu saare külje all Kõinastu leel, kus juba nädalapäevad tagasi koguti 40 lõkke jagu tulematerjali, et need ühiselt süüdata. Seda vaatepilti saab vastaskaldalt hästi vaadata nii Orissaare lähedalt kui ka Hanikatsi rannalt. Samuti Lottemaa kollektiiv on kuulutanud, et süütavad Reiu rannas oma lõkked, Laulasmaa rannas võib lõkke süütamiseks ruumi isegi nappida ja Vääna-Jõesuu kontsert tõotab tulla väga rahvarohke. Kindlasti on merel kõik ajaloolised purjelaevad ja mitmed jahid.

 

Muinastulede öö lõkete süütamise traditsioon sai üheaegselt alguse Eestis ja Soomes rohkem kui 20 aastat tagasi. Vanasti süüdati randades lõkked sõnumite edastamiseks või selleks, et näidata merelolijatele teed kodusadamasse. Nüüd nendele aegadele mõeldes süütame igal aastal augusti viimasel laupäeval kell 21:30 lõkketuled. Tänapäeval süütame lõkked selleks, et tunda ühtsust Läänemete äärsete rahvastega.

Alates 2009. aastast on veebikaardile www.muinastuled.ee kantud üle 3500 lõkkekoha ja üritusega on sellest ajast alates ühinenud kokku üle saja tuhande inimese Eestis ja naaberriikides.

Ürituse veebileht: www.muinastuled.ee
Muinastulede öö blogi: www.muinastuled.blogspot.com

Tuleranda MTÜ projekti “Soome lahe aasta keskkonnaprogramm Muinastulede ööl” toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja meie koostööpartner on Kuusakoski OÜ. Tuleranda MTÜ kannab hoolt Muinastulede öö veebilehe eest ja tuletab osalejatele meelde Läänemere hoidmise vajalikkust.

Traditsiooni hoidjad:
Mairold Vaik (+372) 521 9785
Anneli Ohvril (+372) 529 7557
muinastuled-gmail.com

Mis juhtub taevalaternatega peale lendulaskmist?

Tegime eksperimendi koos saatega Ringvaade, mis juhtub, kui taevalaternad vedelevad kuu aega maas, ligunevad vees või lagunevad mulla all.

 

Loe lisa: Muinastulede ööl me ei kasuta taevalaternaid

Üks ütlemata mõnusa mereäärse küla looke

Suurupi poolsaare kahe tuletorni juures peeti mõnusat külapäeva - tuletorni päeva. Hästi kõlavad sõnad - igas külas on midagi [mille üle uhkust tunda].

Tuletorni päev from I AM Photographer on Vimeo.

 

16.augustil külastas meie väärikaid torne kokku 1500 inimese ringis – kes käis ainult uudistamas tuletorne, kes tuli õhtusele kontserdile, kes tegi mõlemat. Mõnusa päikesepaistelise ilmaga sündmust nautinud inimesed olid rõõmsad ning kiidusõnu tuletornide ümbruse korrashoiu üle jätkus paljudel.

Tuletornipäeval näitas meri ka oma müstilisemat poolt - vesipüksi. Siit paistab ka.

Mere ääres on alati huvitav!

Vähem kui 40 tundi lõkete süütamiseni

Reede varahommikuks on veebilehele muinastuled.ee kogunenud juba niipalju lõkkekohti:

 

 

Kust saada lõkkeõhtuks puitu?

Mitmed meie poole pöördujad on uurinud, et kust linnainimene saaks rannas tule süütamiseks puitmaterjali? Kui sooviksid vältida küünlaid ja taevalaternaid, aga raske leida.

Soovitame tellida tuuleküünlad Woodbright.eu kodulehelt või otsida kodulehel märgitud kauplustest.

Milline ilm on laupäeval?

Tundub, et nädala sees sajab nii palju, et nädalalõpuks on kõik vihm otsas. Ükskõik, mis ilmaportaali vaadata, siis paistab, et nädalavahetuseks ilm soojeneb ja sajud natukeseks vaibuvad.

 

Aga eks ootame ära täpsema prognoosi reedel. Saame kinnitust, et nädalalõpu õhtutel vähemalt randades ei saja.

 

Ilus õhtu on tulemas, tulge kõik mere äärde ja süüdake oma lõke!

 

Ilm.ee:

28.08.24: Laupäeval on tõusva õhurõhu foonil vihmahooge harva, suurem on võimalus saartel ja rannikul. Tuul vaibub ning puhub valdavalt põhjakaarest. Õhutemperatuur on öösel 6 kuni 11, meretuulega rannikul kuni 15, päeval 15 kuni 18 kraadi.


 

Pressiteade 24.08.14: Laupäeval süütame taas lõkked, et tähistada muinastulede ööd

Kutsume kõiki laupäeval, päikeseloojangu ajal, süütama rannas lõkked, et tähistada muinastulede ööd. Sarnaselt varasematele aastatele, oodatakse kõiki õhtuhämaruses mere äärde, et olla ühisosaks naaberriikidega Läänemere randadel loodavas tulede ketis.

 

Vanasti süüdati randades lõkked sõnumite edastamiseks või selleks, et näidata merelolijatele teed kodusadamasse. Nüüd süütame tuled Läänemere äärsete rahvaste ühtsuse teadvustamiseks.

 

Käesoleva Soome lahe aastaga kutsutakse inimesi jõude koondama meie ühise veekogu seisundi paremaks muutmiseks. Ka muinastulede ööle eestvedajad paluvad inimestel mõelda ja mõista, et meri, mis meid ühendab, vajab senisest rohkem hoidmist.



 

"Paneme kõikidele lõkete süütajatele südamele, et põletamiseks kasutataks vaid puitu, ei jäetaks prahti randadesse vedelema ja peale üritust võetaks endaga kaasa kõik loodusesse mittekuuluv. Erilist tähelepanu palume üritusel osalejatel pöörata küünalde, tõrvikute kasutamisel, et tuletegemisega seotud prügi ei jääks randa. Taevalaternaid, õhupalle ja ilutulestikku palume mitte kasutada," ütles mere äärde kutsuja Mairold Vaik.



 

Koos sõpradega ja naabritega tulede ketti luues ja oma lõkkeid veebilehel muinastuled.ee registreerides, anname märku, et hoolime Läänemerest.

 

Muinastulede öö lõkete süütamise traditsioon sai üheaegselt alguse Eestis ja Soomes rohkem kui 20 aastat tagasi. Alates 2009. aastast on veebikaardile www.muinastuled.ee kantud üle 3500 lõkkekoha ja üritusega on sellest ajast alates ühinenud kokku üle saja tuhande inimese Eestis ja naaberriikides.



 

Ürituse veebileht: www.muinastuled.ee


Muinastulede öö jooksev info ja fotod: https://www.facebook.com/muinastuled


Youtube’is: Kutse mere äärde

Muinastulede öö raadioklipp



 

Tuleranda MTÜ projekti “Soome lahe aasta keskkonnaprogramm Muinastulede ööl” toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tuleranda MTÜ kannab hoolt Muinastulede öö veebilehe eest ja tuletab osalejatele meelde Läänemere hoidmise vajalikkust.




 

Traditsiooni hoidjad:


Mairold Vaik (+372) 521 9785


Anneli Ohvril (+372) 529 7557

muinastuled-gmail.com

Vt ka Kuusakoski OÜ teadet:
Kuusakoski kutsub õpilasi Muinastulede öö järel küünlaümbriseid koguma

Mis on muinastulede öö?

Kord aastas, Muinastulede ööl süüdatakse lõkked meenutamaks ajaloolisi mereäärseid tulesid.

Kaasaegsete lõkete süütamise suvelõpuüritusel loome mööda randa ühiselt lõkete keti ja koos mere ääres üritust tähistades edastame eelkõige positiivseid mõtteid ja sõnumeid. Anname lõket süüdates märku, et hoolime oma ühisest Läänemerest.
Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat, tihti süütasid nad lõkked, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele. Muistsete lõkete meenutamiseks kogunevad kümned tuhanded inimesed igal aastal lõkete süütamiseks mere äärde, tuletamaks meelde, et oleme endiselt mererahvas.

 

Esimesed lõkked süüdati eelmise sajandi viimasel kümnendil üheaegselt Soomes ja Eestis (vaata: esimesed lõkked Hiiumaal ja Turu kandis). Iidetulede süütamise õhtut hakati nimetama muinastulede ööks.
Sellest ajast peale süttivad lõkked igal aastal augustikuu viimase laupäeva õhtul kell 21.30. Sel õhtul moodustunud lõkete kett on liikunud üle Põhjalahe Ahvenamaa kaudu ka Rootsi, tänaseks süüdatakse lõkkeid ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades, Eestis ka siseveekogude ääres.

Iidetuled süüdati viikingite ajastul

Muinas- ja keskajal kasutati mereäärsetes randades süüdatud tulesid meremeestele tee näitamiseks ohutusse sadamasse või randa. Neid tulesid kasutati ka valvesüsteemis hoiatuste ja muude sõnumite edastamiseks avamerelt, mööda rannikut ja sageli ka sisemaani välja. Ohu korral süüdati hästi nähtavates kohtades järjestikku lõkked, millede ulatus võis lõpuks olla kümneid miile.

Vanimad kirjalikud andmed rannalõkete ehk iidetuledega teadete edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingiajast. Siis toimis rannikul laevateede läheduses juba ühtne, ulgumerelt kuni sisemaani ulatuv valvesüsteem. Sellesse pidi iga ranniku kogukond andma lõkke süütamisel ja hoidmisel oma kindlaksmääratud panuse ja kandis küllalt ranget vastutust teate mitteedastamise korral.
Tänapäeval vanemad inimesed mäletavad veel oma vanavanemate juttu, et neid tulesid nimetati siis iidetuledeks või iilastuledeks (on ilmselt tuletatud sõnast "hiilgama" või "hilja").

Toomaloukaturism.ee: Saaremaal oli levinum nimetus Iilastuli. See oli tuli, mida näidati sügisõhtul rannas hilja peale jäänud paadimeestele. Iilane ehk tulemees sai tule hooldamise eest igalt paadil sada räime. Võib isegi oletada, et mereäärsete lõkete hooldajatest on oma nime saanud ka hiidlased.

Kaasajal süüdatakse augusti lõpus lõkked Läänemere kallastel selleks, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit. Antakse märku, et hoolitakse merest ja loodusest ning aastatuhandete side merega ei ole kadunud. Tuled süüdatakse ka nende mälestuseks, kes igaveseks merele jäänud.

Lisaks on mereäärne üritus sel õhtul kokkutulnutele ka emotsionaalset elamust ja ühtsustunnet pakkuv üritus. Lisaks rannalõketele mitmetes sadamates ja suuremates asulates toimuvad ka rahvarohked kontserdid.

Et muinastulede öö järel oleks rannad endiselt puhtad...

Muinastulede öö üritusele tullakse kokku selleks, et väljendada oma ühtsustunnet ja ka suhtumist meie ühisele merele. Läänemeri on ju meri, mis vajab hoidmist.

 

Tiina Liimandi foto Pärnu rannast 2013

Viimasel paaril aastal on peale muinastulede öö üritust, järgmistel päevadel, meie meeskonnale saadetud infot ja fotosid selle kohta, et mitmes mereäärses kohas on üritusest rämpsu maha jäänud.

 

Eelkõige häiris negatiivse tagasiside saatjaid see, et mitmel pool vedeles taevalaternate jäänused, alumiiniumist küünlakesti, kalmu- ja õueküünalde jäänuseid (klaas, vaha, torbikud) ja ka põlenud tõrvikutest risu. Anti teada ka pikniku pidamisest jäänud prahist ja ka lärmakatest seltskondadest.

 

Pahandati ka sellepärast, et avalikele suplusrandadele olid jäänud poolpõlenud lõkkeasemed koos kustunud tukkidega. Linnade piires avalikud rannad peale üritust üldjuhul koristatakse kommunaalettevõtete poolt, aga valdav enamik randu jääb risustatuks mitmeks päevaks. Need, kes järgnevatel päevadel mereranda külastavad, nii küll positiivsete emotsioonidega ei naase.

Paneme teile südamele, et muinastulede ööl kasutame lõkkematerjaliks vaid puitu. Ei lase lendu taevalaternaid, õhupalle ega ilutulestikku ning kogu oma tekitatud prahi võtame peale üritust kaasa. Hoiame merd, mis meid ühendab!

 

Mõned fotod, mis lugejad meile saatnud.

 

 

 

 

Loe lisa:

Muinastulede öö järel jäeti prahti Valkla randa

Madis Praks:„Rahvas tuli mere äärde ilusat ööd ja muinastulesid nautima, kuid jätsid enda järel koristamata. Öösel oli ilus, aga hommikul avanes rannas kole vaatepilt, iga paarikümne meetri tagant oli näha poolikuid lõkkeasemeid ning vedeles ärapõlenud küünlaid. Kohalikud inimesed pidid selle kõik ära koristama.”

 

Surfirahvas tunneb muret risuse ranna pärast.

Loe lisaks meie veebilehelt hea loodushoidmise tavasid, siit.

 

 

 

 

Kutse muinastulede ööle [raadiotes]

Muinastulede öö kutse heliklipp, laadituna muinastulede Youtube'i kanalile. Mõned fotod juurde.

Ölandi saare 7 lõket!

Rootsist tuli täna järjest seitse lõkketeadet ja seda Ölandi saarelt. Järjest rohkem on Rootsi lõkkeid näha ka meie veebilehel. Oleme mõtetes oma naabritega!

Vaata pilti:

Vaata kaardilt: http://ancientlights.eu/forneldar

Kõinastu leel süüdatakse 40 lõket!

Muinastuled.ee veebikaardile teatas Kadri Tüür, et 40 lõkke jagu materjale on kaldal juba ootamas!

 

Vaata asukohta siit.

Muinastulede ööl tuleb lõket teha hoolikalt

Laupäeva õhtul süüdatakse mereäärsed lõkked, et meenutada keskaegseid rannatulesid, millega suunati meremehi koduranda ja edastati ka ohuteateid. Eelmise sajandi lõpust alguse saanud lõkkeüritus muinastulede öö on iga aastaga üha rahvarohkemaks muutunud ja sellega seoses kaasneb ka mõningaid ohtusid nii loodusele kui kogu keskkonnale.

Viimaste aastatega on üritus muutunud üha populaarsemaks ja surve randadele ja rannaäärsele loodusele on üha kasvanud. Kuigi üritus ei ole veel nii rahvarohke, kui kesksuvel on jaanilaupäev ja ei ole veel nii suure keskkonnamõjuga, oleks siiski paslik mõningaid asju meenutada, kuidas süüdata lõket ja tähistada traditsioonilist üritust mere ääres nii, et nii rand, meri kui ka kogu ümbritsev loodus oleks järgmisel hommikul endine.
 

 

Lõket süüdates tuleks meeles pidada järgmisi näpunäiteid:

• Lõkke asukoha valikul ja lõkkel silma peal hoides järgime üldisi ohutusvõtteid, et sellest ei tekiks laiemat tulekahju metsas, lagendikul või hoovides.
• Tugeva tuule puhul pigem loobuda lõkke süütamisest või oodata tuule vaibumist.
• Mida väiksem ja hoitum lõke ning mida väiksemale seltskonnale, seda väiksem keskkonnajälg loodusele.
• Lõkkes kasutame vaid puitu, selle süütamiseks lisaks ehk vaid paberit. Püüame kunagisi rannalõkkeid meenutades süüdata lõkkeid võimalikult palju nii nagu seda vanasti tehti - langenud puud, vanad oksad ja muu kohalik puurisu on eelistatud. Vältida kaasaegseid süütamis- ja põlemismaterjale, vanu mööbliesemeid ning prahti.
• Püüame teha nii, et järgmisel hommikul samasse kohta randa tulijad leiaks eest võimalikult palju samasuguse ranna nagu enne. Vajadusel-võimalusel tuleks rand järgmisel hommikul üle kontrollida, ega pimeduse ajal pole midagi maha jäänud.
• Võimalusel kasutame varem rajatud lõkkeplatse, nt RMK ehitatut. Ka nendes kohtades võiks plats jääda eelmise hommikuga sarnasesse olukorda.
• Lõkkes me ei põleta plastmaterjale, nt pakendeid, kilet jm plastmassi. Prahi korjame kokku ja viime lähimasse prügikasti.
• Eelista lõkketegemist küünalde ja tõrvikute süütamisele. Küünaldest ja tõrvikutest jääb loodusesse jäätmeid (alumiinium, metalltükid, vitsad, vaha, süütematerjal jm), mida peale põletamist kohe raske ära viia.
• Arvesta lõkkeõhtut plaanides, et igale poole ei või lõket teha, linnades-asulates võib olla vajalik kohaliku omavalitsuse kooskõlastus.
• Püüame vältida lõkke süütamist looduskaitsealal.
• Kui vähegi võimalik, katsume lõket mitte süüdata avalikes randades, mida kasutatakse ujumiseks. Kui see on vältimatu, siis tuleks enne lahkumist rannast puhastada kõik lõkkejäänused, sealhulgas kustunud tukid ja tuhahunnik. 
• Kuigi kallasrada on kõigile kasutamiseks, oleks hea, kui eramaale lõket süüdates uurid ka maaomaniku arvamust, kas lõke selles kohas on sobiv. Eramaale rajatud lõkkeplats ei pruugi olla avalikuks kasutamiseks, uuri taustainfot.
• Kuivas kohas või põuasel ajal püüa lõke teha võimalikult kaugel kulust, rohust, pilliroost, hoonetest ja metsast.
• Soovitame kaasa võtta ämbri või labida, mille abil saaks ohtlikuks muutunud lõkke ja selle leekidest või sädemetest tekkinud kahju eos kustutada.
• Ärge kutsuge inimesi lõkke äärde varisemisohtlikes kohtades.
• Kui avastate linnupesa, tehke lõke sellest võimalikult kaugel eemal.
• Vahel on mõistlik vastata teiste lõkete tegijate kutsele, kui ei ole kindel, kas endal lõkke tegemisel kõik hästi õnnestub. On palju avalikke lõkkeüritusi, kus arvestatakse ümbritseva loodusega ja peale üritust koristatakse rand.
• Võimalusel tule mere äärde ja kanna lõkkepuid jala, autoga veepiirile võimalikult lähedale sõitmine ei ole inimese põhiõigus.
• Lõket ära jäta järelevalveta!
• Lahkudes ole veendunud, et lõke on kustunud.

 

Olge mõistev ja eelnimetatud takistuste ilmnemisel valige lõkke tegemise kohaks muu piirkond.

Muinastulede ööl süütame eelkõige lõkked. Taunime taevalaternate, õhupallide ja ilutulestiku kasutamist õhtul, mis on pigem rahulik ja vaikne. Ei ole mõistlik saata leeki kuumaõhupalliga või muul viisil endast eemale, kui selle üle puudub kontroll.

Muinastulede öö meeskond ühines Soome lahe aasta 2014 keskkonnasõnumite levitajatega. Ka sel aastal augustikuiste lõkete süütamise ajal tuletame meelde, et Läänemeri, mis meil ühine, vajab hoidmist. Loe lisaks: Soome laht on meie ranniku rahvaste ühine meri.

Lingid:

Muinastulede ööl jäetakse tihti prahti mere äärde.

Rescue.ee: Kuidas teha lõket ja ohutult grillida?
Raadiointervjuu Läänemere olukorrast meremehe pilgu läbi: 06.08.2014 - 13. minutist

Bioneer.ee artiklid lõkketegemisest:

Kuidas teha ohutult lõket?

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!
Looduses liikujad eiravad sageli keskkonnakaitse nõudeid

Ettevaatust lõkete ja grilliahjudega! Tee tuld ettenähtud kohas ja jaga lõkkeplatsi teistega! 
 

Tuleranda MTÜ 2014. aastal alustatud projekti “Soome lahe aasta keskkonnaprogramm Muinastulede ööl” toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tuleranda MTÜ koondab mere äärde kutsujad, et järgnevatel aastatel tõhusamalt kaasata inimesi lõkkeüritusele Muinastulede öö ja osalejatele tuletada meelde Läänemere hoidmise vajalikkust.

Tänapäeval mereäärsete lõkete süütamise õhtut suve lõpus nimetatakse muinastulede ööks. Augustikuu viimase laupäeva õhtul päikseloojangul süüdatakse Eestis ja ka naabermaades tuhandeid lõkkeid ja mere ääres viibib ühel ajal umbes sada tuhat inimest.

Loe lisaks meie veebilehelt hea loodushoidmise tavasid, siit.

Muinastulede ööl me ei kasuta taevalaternaid!

Meie, kes ootame muinastulede ööl inimesi mere äärde, kutsume üles sel õhtul taevalaternaid mitte kasutama. Muinastulede öö traditsioonilisel sündmusel on alati süüdatud mereäärseid lõkkeid ja kõigel muul, mis võivad loodusesse jätta risu (kaasa arvatud taevalaternad), ei ole sel õhtul kohta.

 

Muinastulede öö meeskond, kes juba kuuendat aastat kutsub inimesi mere äärde lõkkeid süütama koos veebikaardiga muinastuled.ee, on tähele pannud, et viimasel paaril-kolmel aastal on lisaks lõkete süütamisele hakatud ka taevalaternaid kasutama. Kuna 2013. aastal rannaüritustel oli see tegevus juba massiline ja meile tuli mitmest rannast tagasisidet, et järgmisel hommikul olid rannad õhku heidetust rämpsu täis, muutsime oma hoiakut.

 

Kutsume Muinastulede öö sündmusel, augustikuu viimase laupäeva õhtul, mitte õhku heitma taevalaternaid!

 

Taevalaternad on küll ilus vaatepilt, aga see, mis toimub poole tunni pärast, kui õhku heidetu on inimeste silme alt ära, ei ole hea. Üldjuhul kukuvad laternad vette, randa või metsa, kus lagunevad üsna kaua.

 

Ka on Päästeamet asunud taevalaternate kasutamist taunima:
1. Postimees.ee 14.09.2014: Taevalaternad tuleks keelata?

2. Päästeamet manitseb taevalaternate lennutajaid

3. Tarbijakaitseamet, päästeamet ja lennuamet koostasid juhendi taevalaternate kasutamise kohta
4. Lennuväljadest 5 km raadiuses on luba vaja
5. Muinastulede ööl süütame vaid lõkkeid

 

Märgime siinkohal, et mitmes riigis on taevalaternate kasutamine keelatud. Ehk meil õnnestub laternatest loobuda tervele mõistusele tuginedes, mitte keeldusid jagades.

It is illegal to launch a sky lantern in most parts of Germany; where use is not illegal, as in Herford, it is necessary to obtain advance permission from local authorities. In Austria, it is illegal to produce, sell, import, or distribute them. In Argentina, Chile, and Colombia it is illegal to launch lanterns, as well as in Spain and Vietnam. In Brazil launching lanterns is an environmental crime, punishable by up to 3 years in jail since 1998. Wikipedia.org

Taevalaternate ehk hiina laternate kasutamine on alles vähe levinud, aga selle populaarsus kasvab väga kiiresti. Oleks hea, kui me ei võtaks üle tegevust, mis ei ole meile omane ja alustame ehk lõkkeüritusest, kus nimetatud tooted on taunitud. Ja ehk jõuame kunagi ka selleni, et mitte kusagil Eestis neid laternaid ei kasutataks.

Soome lahe aasta 2014 mõtte ja eesmärkidega ühinedes kutsuvad muinastulede öö lõkete koondajad nii sel õhtul kui ka edaspidi inimesi loodushoidlikult käituma. Loe lisa meie muinastulede öö lehe Hea Tava rubriigist.



Soome laht on meie ranniku rahvaste ühine meri!

Soome lahe aasta 2014 (SLA'14) eesmärk on anda hoogu juurde Eesti, Soome ja Venemaa vahelisele kolmepoolsele koostööle lahe keskkonnaseisundi edasisele parandamisele.

 

Põhieesmärgiks teadlaste ja ekspertide koostöö tõhustamine lahe keskkonnaseisundi hindamisel, uurimismetoodikate ühtlustamisel ja prognooside tegemisel.

 

SLA’14 on Eesti, Soome ja Vene teadlaste ja ekspertide ühisprojekt, mis esmakordselt peaks andma võimaluse selgitada täpselt välja Soome lahe ökosüsteemi seisundi – see on võimalik tänu kaasaegsete vaatlusmeetodite- ja aparatuuri ning mudelite ühisele kasutamisele ja loomulikult tänu oluliselt paranenud kolme riigi teadlaste ja ekspertide koostööle.

 

2015. aastal tehakse kokkuvõtted, antakse hinnang ja esitatakse ettepanekud Soome lahe tervise parandamiseks ja piiride seadmiseks tema säästvaks kasutamiseks kuni aastani 2021.

 

Teisalt on SLA’14 kui ühisprojekt ka poliitika protsess. SLA’14 ettevalmistamine algas kolme riigi keskkonnaministrite ühismemorandumi vastuvõtmisega, milles lepiti kokku tegevuste prioriteedid, koostöö vormid ja eesmärgid kokkuvõtete tegemiseks.

 

Ühine uurimistöö keskendub viiele võtmeprobleemile:
 kalandus
 ökosüsteemi tervis
 mitmekesisus
 meresõidu ohutus
 merealade ruumiline planeerimine

 

Uue mõõtmena on lisandunud ka avalikkuse aktiivne kaasamine Soome lahe keskkonnaprobleemide teadvustamisel ja lahenduste otsimisel. Kodanikud ja vabaühendused, avalik sektor ja ärimaailm - kõik on teretulnud kaasa mõtlema!

 

Muinastulede öö meeskond on ühinenud Soome lahe aasta 2014 keskkonnasõnumite levitajatega.

 

Soome lahe aasta 2014 patroonideks on kolme riigi presidendid – Soome laht on meie ranniku rahvaste ühine meri!

 

Loe lisaks Andres Talijärve kõnest, mille ta esitas Tallinna merepäevade konverentsil.

Soome lahe aasta 2014 koduleht on gof2014.fi/et/

Tutvu ka muinastulede öö veebilehel Hea Tava juhistega.

 

Healthy and Safe Gulf of Finland together
Yhdessä terve ja turvallinen Suomenlahti
Üheskoos Soome lahe heaks
Сохраним природу Финского залива вместе

Kutsume kõiki mere äärde juba kuuendat korda

Kutsume aastast 2009 inimesi mere äärde, et luua ümber Läänemere lõkete kett, mis tekitab ühtsustunnet ja hoolivust meie naabrite ja mere suhtes.
 

Eestis on muinastulede öö lõkkeid süüdatud mõnes kohas rohkem kui 20 aastat. Esimesed tuled süüdati meil juba koos soomlastega aastal 1992. Tasapisi traditsiooniks kasvanud üritusest sajandi esimesel kümnendil üle Eesti palju ei teatud, kuigi juba mõnes sadamakohas hakati üritust suurejoonelisemalt tähistama.

Selleks, et inimesed teaks üritusest rohkem, otsustasime suvel 2009 luua lõkete veebikaardi koos juurdekuuluva infoga, et selle kaudu inimesi mere äärde kutsuda. Juba samal aastal vastati meie kutsele nii saartel kui mandril ning juba selle aasta augustiõhtul viibis meie andmetel mere ääres ligi 20 tuhat inimest.

 

2009. aasta juulikuus tekkis mereuudiste portaali Mereblog.com kaasautoril Mairold Vaik mõte, et mere äärde võiks kutsuda kõiki Eesti inimesi, et endis taas leida inimlik kontakt looduse ja rannaga. Ja samas mere äärde kutsutuid võiks olla nii palju, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte lõket. Tekkis kohe ka idee, et lõkked võiks koguda veebikaardile, kust enda lõkkekohast teatajad saaks ka teiste lõkete ja mereäärsete sündmuste kohta infot ja nii kogeda tunnet, mis tekib ühiselt lõkkeid tehes.

 

Idee esmaesitlus toimus 31. juulil 2009 Kuressaares merepoliitika konverentsil Tösised jutud messis, kus Mairold Vaik oma ettekande lõpus kutsus saalisviibijaid ja kõiki saarlasi augusti lõpus mere äärde lõkkeid süütama.
Mairold Vaigu eestvedamisel koostati meeskond, mis kutsus juba nädala pärast kõiki Eesti inimesi augusti lõpuks mere äärde, üleskutse ilmus Mereblogis 6. augustil, sellega ühinesid paljud organisatsioonid ja inimesed levitasid infot virtuaalselt ja suust-suhu.
 

10. augustil 2009 loodud Rannarahva koja liikmed aitasid samuti väga palju kaasa, et kutse mere äärde võimalikult paljudeni jõuaks. Asutamiskoosolekul võeti vastu otsus, et lüüakse kaasa muinastulede öö kutse levitamisel ja lõkete süütamisel. Rannarahva koja toel loodi ka 2009. aasta kampaanialeht. Rannarahva koja enda loomise idee tekkis aga 2009. aasta mõttetalgutel.

 

2009 aasta suvel toimus ka Laulupidu Üheshingamine koos Tantsupeoga Meri.

 

Idee esmaesitlusest sündmuseni oli kõigest 4 nädalat. Allar Viik aitas teha veebilehe, mille kaudu hakkasime lõkketeateid koguma. Selle info põhjal märkisime kõik mitusada lõket ise Google maps kaardile. Praegune registreerimine toimub nii, et igaüks saab ise kaardil näidata, kus ta lõke asub, aga siis toimus see palju kohmakamalt.

Suvest 2009. aastal muutus iga-aastane Muinastulede öö esimest korda üle-eestiliseks ürituseks.

Üle-eestiliseks muutunud sündmuse järel tagasiside põhjal võttis juba sel aastal Eestis üritusest osa umbes 20 tuhat inimest ning süüdati üle tuhande lõkke. Eesmärk, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte lõket, sai peaaegu täidetud, seda kinnitab ka 2009. aasta veebikaart. 2010. aastal kogunes mere äärde rohkemgi inimesi ja lõkketeateid saabus ka väljaspoolt Eestit.

 

Tänaseks on mere äärde kutsujad ühinenud MTÜ-sse Tuleranda.

 

Loe lisa: Mere äärde kutsujate pressiteated ja info

Kutse muinastulede ööle

Taaskord on aasta möödunud, et suve lõpuks mere äärde lõkkeid süütama või lihtsalt vaatama tulla.

Kahtlemata parem lõkkeüritus kui Jaanilaupäeval!