Kuidas teha lõket?

Lõkke tegemises ei ole eriti miskit keerulist, kui aga pole kunagi seda teinud, siis põhinippide kordamine kulub ära.

Selleks leidsime järgmise info matkateaduste taskuraamatust miksike.ee kaudu:

Õnnetu on matkaja, kes ei leia võimalust lõkke ääres istumiseks, kuid veel õnnetum on see, kes ei saa vajaduse korral tuld üles. Iga matkaja peab oskama süüdata lõket nii suvel kui talvel, nii vihmase kui ilusa ilmaga. Kõik see nõuab aga vilumust. Ka kalastajale võib olla lõke suureks abimeheks.

Lõke ei pruugi olla suur. Tuleb vältida kütuse asjatut kulu, sest ka väikesel õigesti tehtud lõkkel saab valmistada toitu, selle ääres saavad sooja nii öövalvur kui ka laagrilised.

Lõkkekoht puhastatakse rohust, langenud lehtedest ja okastest. Välilabida või kirvega raiutakse ja kaevatakse lahti mätas ligikaudu 1-meetrises läbimõõdus või samasuguse küljemõõtmega ruudus. Vabastatud mätas paigutatakse ümber lõkkeaseme, murukamar allapoole.

Algajal on tavaliselt kõige suurem häda tule süütamisega. On ilmad kaua ilusad püsinud ja oksaraod kuivad ning teil kaasas pisut paberit või midagi muud kergesti süttivat, on asi lihtne. Ent ka kõige märjema ilmaga aitavad vanade kuuskede alumised oksad ja kasetoht hädast välja. Okaspuuhagu süttib alati kindlamalt kui lepa- ja haavarisu. Korjake võimalikult kuiva hagu, tohtu, peenikesi oksi. Kõik see paigutage käepäraselt tulevase lõkke kõrvale. Pulkadele jätke oksatüükad külge või vestke neilt laastud, mis ühe otsaga jäävad pulga külge pidama.

See materjal asetage lõkkekohale 15-20 cm kõrguse hunnikuna kolme- või neljanurkselt kaevurakete-kujuliselt, aga hästi avaralt.

Lõke süüdake keskelt, tuulepoolselt küljelt, alt, maapinna lähedalt. Varsti näete, kuidas leek limpsib pulgakesi, tõuseb, paisub. Nüüd lisage juurde algul peenikesi, siis järjest jämedamaid oksi. Põleb lõke hoogsalt ning koguneb juba hõõguvaid süsi, võite tulle lisada isegi tooreid oksi, nüüd see enam ei kustu.

"Robinsoni mängides" võib tekkida vajadus suitsuga signaliseerimiseks. Musta suitsu annab hästi vaigune kuusk, valget suitsu äsjakorjatud rohi ja puulehed. Öine signaallõke paistab kaugele, kui tulle heita kuivanud kadakaid, millel on okkad küljes.

Valvuri lõkkelt nõutakse, et see püsiks kaua väikese, rahulikult põleva tulega. Kuivanud palginotid ja okaspuukännud sobivad selleks suurepäraselt.

Lõkke tegemisel kasutame ainult puitu.

Loe lisa:
Bioneer.ee: Kuidas teha ohutult lõket?
Rescue.ee: Kuidas teha lõket ja ohutult grillida?

Soome lahe aasta 2014 ka meile oluline teema

Jaanuaris avati kolmes riigis koostööd raamiv Soome lahe aasta 2014.
Reporter tegi sellest ka lühikese ülevaate.

Reporter.ee: 2014 on Soome lahe aasta. Tegemist on Eesti, Soome ja Venemaa ekspertide ühisprojektiga, mis annab esmakordselt võimaluse selgitada täpselt välja Soome lahe ökosüsteemi seisundi. See on võimalik tänu Soome lahe ääres asuva kolme riigi tihedale koostööle, kaasaegsetele vaatlus-meetoditele ja arenenud mudelitele.

Loe lisa:
Postimeees.ee
Golf of Finland Year 2014

Kutsume taas mere äärde

PRESSITEADE
30. juuni 2014


Kutsume kõiki mere äärde tähistamaks ka Soome lahe aastat

Augusti viimase laupäeva õhtul süttivad randades taas traditsioonilised lõkked, et tähistada Muinastulede ööd. Sel aastal kogunetakse ühiselt mere äärde, et tähistada ka Soome lahe aastat 2014, mille eestvedaja Eestis on Keskkonnaministeerium.

2014. aasta on kolmes riigis kuulutatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks, et pöörata tähelepanu meie ühise veekogu seisundi paremaks muutmisele. Soome lahe aasta 2014 toimub Soome keskkonnaalaste organisatsioonide initsiatiivil ka Eestis ja Venemaal, patroonideks on kolme riigi presidendid.

Sarnaselt varasematele aastatele oodatakse suvelõpuüritusel päikeseloojangu ajal kõiki mere äärde süütamaks või vaatlemaks lõkkeid, et olla ühisosaks tulede ketist, mis koos naaberriikidega Läänemere randades luuakse. Sel aastal üheskoos üritusest osa võttes soovime rõhutada, et mere ääres viibides lõkke põletamiseks kasutataks vaid puitu, ei jäetaks prahti loodusesse vedelema ja peale üritust võetaks prügikastidesse poetamiseks kaasa kõik loodusesse mittekuuluv, näiteks pakendid, taara ning muud looduses mittelagunevad esemed. Taunime sel aastal eriti häälekalt küünalde, tõrvikute jm loodust risustavate põlemisjäätmete randa jätmist. Samuti pöörame tähelepanu sellele, et loodusesse ei tasu heita materjale, mille üle selle kasutajatel puudub kontroll, näiteks langevarjuküünlad, taevalaternad, ilutulestiku tooted ja õhupallid.

Soovime üheskoos Soome lahe aasta 2014 organiseerijatega augustikuu viimase laupäeva õhtul mere ääres viibijatele meelde tuletada Soome lahe ja kogu Läänemere olukorra haprust ja esile tuua inimtegevuse mõju veekogule. Meie ühised tegevused on suunatud eelkõige massiüritusest osavõtjate ja ka kogu elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmisele. 

Tänavuse Muinastulede öö selle aasta teemaks on: Hoiame mereranna puhta! "Suvelõpuürituse eesmärgiks on ühiste ja üksteise nähtavuses lõkete süütamine eelkõige positiivsete mõtete ja emotsioonide väljendamiseks. Kui peale üritust jääb osalejatest maha randa ja merd risustav praht, ei ole see ürituse positiivse mõttega kuidagi seotud. Püüame lõketeketi moodustamisele kutsudes inimestele meelde tuletada, et järgmistel päevadel mere äärde naastes me kõik soovime endiselt eest leida puutumatu looduse," ütles mere äärde kutsuja Mairold Vaik. "Soovime niiviisi taaskord meelde tuletada, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist."

Kutsume inimesi suve lõpul mere äärde juba kuuendat korda. Muistsel ajal süüdati lõkked teadete edastamiseks kaugete vahemaade taha või tee näitamiseks merelolijatele. Kaasaegsete rannalõkete süütamise traditsioon sai üheaegselt alguse Eestis ja Soomes rohkem kui 20 aastat tagasi ja lõkkeüritust hakati kutsuma muinastulede ööks. Lõkete süütamise suvelõpuüritusel edastatakse eelkõige positiivseid mõtteid ja sõnumeid. Süütame koos lõkkeid ja sealjuures käitugem loodushoidlikult. Oma seltskonna ja naabritega koos tulede ketti luues ja oma lõkkest veebilehel muinastuled.ee teada andes anname märku, et me hoolime oma merest.

Alates 2009. aastast on veebikaardile www.muinastuled.ee kantud üle 3500 lõkkekoha ja üritusega on sellest ajast alates ühinenud kokku üle saja tuhande inimese Eestis ja naaberriikides.

Ürituse veebileht: www.muinastuled.ee
Muinastulede öö jooksev info ja fotod: https://www.facebook.com/muinastuled
Kutse Youtube’is: Kutse mere äärde!

Traditsiooni hoidjad:
Mairold Vaik (+372) 521 9785
Allar Viik (+372) 553 0220
muinastuled-gmail.com

Tuleranda MTÜ projekti “Soome lahe aasta keskkonnaprogramm Muinastulede ööl” toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tuleranda MTÜ koondab mere äärde kutsujad, et järgnevatel aastatel tõhusamalt kaasata inimesi lõkkeüritusele Muinastulede öö ja osalejatele tuletada meelde Läänemere hoidmise vajalikkust.

Muinastulede ööl jäetakse prahti mere äärde.

2013. aasta muinastulede öö ürituse järel laekus mere äärde kutsujate meeskonnale mitmeid kaebusi randadesse jäetud prahist.

 

Muinastulede öö on üks aasta suurimatest massiüritustest, augustikuu viimase laupäeva õhtul koguneb ainuüksi Eestis mererandadesse rohkem kui 30 tuhat inimest. Sel suvelõpuüritusel süüdatakse mererandades lõkked, et tulede ketti moodustades tuletada endile ja teistele meelde, et Läänemeri on meie jaoks oluline. 

 

Paljud, kes sel õhtul mereranda lähevad, kasutavad lõkke süütamise asemel küünlaid. Eriti palju kasutatakse lõkke süütamise asemel alumiiniumist ümbrisega küünlaid, mis jäetakse hiljem mereranda vedelema.

Mitmetes avalikes randades ja kohtades, kus korraldatakse massiüritusi, süüdatakse lisaks suurele lõkkele ka mitmeid küünlaid ja tõrvikuid. Kasutatakse sellistest materjalidest tooteid, mis üldiselt ei kuulu loodusesse, ka jäetakse need peale üritust randa vedelema. Varasemate aastate info põhjal on eriti palju küünalde põletamisest maha jäetud risu Pärnu rannas, Pirita rannas, Russalka mälestusmärgi juures kividel ja paljudes muudes kohtades, kus on rahvast palju. 

Abiks ranniku koristajatele, kes koguvad alumiiniumist küünaldekesti: 31. augusti hommikul võib kõige rohkem küünalde jäätmeid leida avalike ürituste aladelt: Avalikud lõkkeüritused 2014
Küünalde kestade kogumisele kutsub Kuusakoski OÜ.



2013 Andineeme rand, Sõitme küla. Foto: Peeter Raudsepp

 

Veebilehe www.muinastuled.ee kaudu kutsutakse kõiki muinastulede öö üritusele juba kuuendat korda. Sel aastal on üritus Soome lahe aasta 2014 kavas ja ühes Keskkonnainvesteeringute Keskusega ning Kuusakoski OÜ-ga soovitakse sel aastal tõsta üritusel osalejate teadlikkust looduse hoidmisel.

Lingid:

http://muinastuled.ee/et

http://kuusakoski.ee/

http://www.muinastuled.ee/tule-mere-aarde/avalikud-lokked-2014

Esimesed muinastulede öö lõkked süüdati nii Eestis kui Soomes aastal 1992

1992. aastal kaks sõpra, üks Eestist ja teine Soomest, leppisid kokku, et süütavad Turumaa kultuurinõukogu kutsel rannas koos lõkked. Kahe lõkke vahel oli siis 100 kilomeetrit. Ajaloolise täpsustuse, et esimesed lõkked süüdati lisaks Soomele ka Eestis, tegi Hiiu Leht.

Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992

Muinastulede öö lõkete kaardistajatele saatis ajakirjanik Kadi Laid reprod 1992. a ajalehest Hiiumaa, neist üks on ilmunud 25. ja teine 29. augustil 1992. See on tõestuseks, et Eestis süüdati esimene lõke juba 1992. aastal, mitte hiljem nagu varem väidetud. Ja seda Hiiumaal, Tahkuna rannas.

Väljavõtted Hiiu Lehe 2011. aasta artiklist

Soomlaste algatatud esimesel muinastulede ööl (muinastulien yö, forneldarnas natt) süüdati lõke ka Hiiumaal. Komme juurdus kindlamalt alles koos ülejäänud Eestiga 2009. aastal. 

Tänavusel [2011. aasta augusti] muinastulede ööl süütavad Hiiumaa rannikul lõkked nii äriühingud, külaseltsid kui sõpruskonnad. Näiteks Käina vallas Orjaku sadamas tähistatakse muinastulede ööd kolmandat aastat, Kõrgessaare vallas Ninametsa rannas aga esmakordselt.

Ajalehe HIIUMAA repro 25. augustil 1992

Augusti viimasel laupäeval randades lõkete süütamise kommet ei võtnud hiidlased omaks sugugi kergekäeliselt. "Eks ta oli poolvägisi toodud," tõdes Toivo Saue, kelle vahendusel jõudis muinastulede süütamise tava Hiiumaale samal aastal kui see Soomes algatati ehk 1992. 

Saue teada on muinastulede öö idee autor Kemiö maamõõtja Kristian Lindroos, kes oli tegev Turu saarestiku arendusprogrammi viikingite idatee projektis. Lõkete süütamine oli projekti propageerimiseks ja seitsmendal aastasajal Tulirannikuks nimetatud saarestiku elu virgutamiseks. 

Hiiumaal Tahkunas süüdati esimene muinastuli tänu Saue ja Lindroosi tutvusele "sümboliseerimaks Eesti pürgimusi Põhjamaade sekka ning Kemiö ja Hiiumaa sidemeid". Samuti kutsus Saue toona maakonnalehe veergudel inimesi üles süütama omi lõkkeid. 

"Algne idee erines praegu levitatavast -- siis oli põhieesmärgiks tuua saarestikku tagasi, suve lõpetama, kooliaasta algusega seoses saarestikust lahkunud, tuhandete suvekodude omanikud Mandri-Soomest," meenutas Saue.

Hiiu Leht 26. augustil 2011 

Muinastulede öö süütamise idee autor on ühe teise allika alusel soomerootslane Birgitta Bröckl, kes ilmselt oli samuti seotud Turu saarestiku arendusprogrammiga. 

1992. aastal alustatud augustilõkete süütamine sai ajapikku mitmes rannakülas traditsiooniks. Aastal 2009, kui veebiportaal mereblog.com koos sõpradega asus üritust üle Eesti tutvustama, on traditsioon muutunud üle-eestiliseks.

Loe lisa: Muinastulede öö teema Mereblogis