esmaspäev, 26. mai 2014

Muinastulede ööl jäetakse prahti mere äärde.

2013. aasta muinastulede öö ürituse järel laekus mere äärde kutsujate meeskonnale mitmeid kaebusi randadesse jäetud prahist.
 
Muinastulede öö on üks aasta suurimatest massiüritustest, augustikuu viimase laupäeva õhtul koguneb ainuüksi Eestis mererandadesse rohkem kui 30 tuhat inimest. Sel suvelõpuüritusel süüdatakse mererandades lõkked, et tulede ketti moodustades tuletada endile ja teistele meelde, et Läänemeri on meie jaoks oluline. 
 
Paljud, kes sel õhtul mereranda lähevad, kasutavad lõkke süütamise asemel küünlaid. Eriti palju kasutatakse lõkke süütamise asemel alumiiniumist ümbrisega küünlaid, mis jäetakse hiljem mereranda vedelema.
Mitmetes avalikes randades ja kohtades, kus korraldatakse massiüritusi, süüdatakse lisaks suurele lõkkele ka mitmeid küünlaid ja tõrvikuid. Kasutatakse sellistest materjalidest tooteid, mis üldiselt ei kuulu loodusesse, ka jäetakse need peale üritust randa vedelema. Varasemate aastate info põhjal on eriti palju küünalde põletamisest maha jäetud risu Pärnu rannas, Pirita rannas, Russalka mälestusmärgi juures kividel ja paljudes muudes kohtades, kus on rahvast palju. 

Abiks ranniku koristajatele, kes koguvad alumiiniumist küünaldekesti: 31. augusti hommikul võib kõige rohkem küünalde jäätmeid leida avalike ürituste aladelt: Avalikud lõkkeüritused 2014
Küünalde kestade kogumisele kutsub Kuusakoski OÜ.


2013 Andineeme rand, Sõitme küla. Foto: Peeter Raudsepp
 

Veebilehe www.muinastuled.ee kaudu kutsutakse kõiki muinastulede öö üritusele juba kuuendat korda. Sel aastal on üritus Soome lahe aasta 2014 kavas ja ühes Keskkonnainvesteeringute Keskusega ning Kuusakoski OÜ-ga soovitakse sel aastal tõsta üritusel osalejate teadlikkust looduse hoidmisel.

Lingid:

http://kuusakoski.ee/

neljapäev, 23. mai 2013

Esimesed muinastulede öö lõkked süüdati nii Eestis kui Soomes aastal 1992

1992. aastal kaks sõpra, üks Eestist ja teine Soomest, leppisid kokku, et süütavad Turumaa kultuurinõukogu kutsel rannas koos lõkked. Kahe lõkke vahel oli siis 100 kilomeetrit. Ajaloolise täpsustuse, et esimesed lõkked süüdati lisaks Soomele ka Eestis, tegi Hiiu Leht.

Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992
Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992
Muinastulede öö lõkete kaardistajatele saatis ajakirjanik Kadi Laid reprod 1992. a ajalehest Hiiumaa, neist üks on ilmunud 25. ja teine 29. augustil 1992. See on tõestuseks, et Eestis süüdati esimene lõke juba 1992. aastal, mitte hiljem nagu varem väidetud. Ja seda Hiiumaal, Tahkuna rannas.


Väljavõtted Hiiu Lehe 2011. aasta artiklist
Soomlaste algatatud esimesel muinastulede ööl (muinastulien yö, forneldarnas natt) süüdati lõke ka Hiiumaal. Komme juurdus kindlamalt alles koos ülejäänud Eestiga 2009. aastal. 
Tänavusel [2011. aasta augusti] muinastulede ööl süütavad Hiiumaa rannikul lõkked nii äriühingud, külaseltsid kui sõpruskonnad. Näiteks Käina vallas Orjaku sadamas tähistatakse muinastulede ööd kolmandat aastat, Kõrgessaare vallas Ninametsa rannas aga esmakordselt.
Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992 - 25. august
Ajalehe HIIUMAA repro 25. augustil 1992
Augusti viimasel laupäeval randades lõkete süütamise kommet ei võtnud hiidlased omaks sugugi kergekäeliselt. "Eks ta oli poolvägisi toodud," tõdes Toivo Saue, kelle vahendusel jõudis muinastulede süütamise tava Hiiumaale samal aastal kui see Soomes algatati ehk 1992. 
Saue teada on muinastulede öö idee autor Kemiö maamõõtja Kristian Lindroos, kes oli tegev Turu saarestiku arendusprogrammi viikingite idatee projektis. Lõkete süütamine oli projekti propageerimiseks ja seitsmendal aastasajal Tulirannikuks nimetatud saarestiku elu virgutamiseks. 
Hiiumaal Tahkunas süüdati esimene muinastuli tänu Saue ja Lindroosi tutvusele "sümboliseerimaks Eesti pürgimusi Põhjamaade sekka ning Kemiö ja Hiiumaa sidemeid". Samuti kutsus Saue toona maakonnalehe veergudel inimesi üles süütama omi lõkkeid. 
"Algne idee erines praegu levitatavast -- siis oli põhieesmärgiks tuua saarestikku tagasi, suve lõpetama, kooliaasta algusega seoses saarestikust lahkunud, tuhandete suvekodude omanikud Mandri-Soomest," meenutas Saue.
Hiiu Leht 26. augustil 2011 



Muinastulede öö süütamise idee autor on ühe teise allika alusel soomerootslane Birgitta Bröckl, kes ilmselt oli samuti seotud Turu saarestiku arendusprogrammiga. 

1992. aastal alustatud augustilõkete süütamine sai ajapikku mitmes rannakülas traditsiooniks. Aastal 2009, kui veebiportaal mereblog.com koos sõpradega asus üritust üle Eesti tutvustama, on traditsioon muutunud üle-eestiliseks.

Loe lisa: Muinastulede öö teema Mereblogis