Kolmapäev, 24. september 2014

Rannad muinastulede ööl ja hommikul peale sündmust...

Pärnu elanik Tiina Liimandi saatis muinastulede öö üritusest järgneva tagasiside:

30.08.2014

Tulin praegu rannast, peale lõkkeüritust. Ma ei näinud mitte ühtegi lõket.

Muidugi ma olin vaid rannahoone juures, keset randa. Kui inimmõistus mõtleb lõkke all kolme teeküünalt, siis.... jah, neid oli palju, väga palju. Purjus lärmavad noored. Õllepudelid ja koerad.
Kas inimesed mõtlevad ikka veel, et pimedas võib kõike?

Sajad taevalaternad, mis tuul kandis merele...

 
 


Asja tuleks ajada teismoodi, tuleks keelustada laternad ja rõhk tuleks panna MUINASTULELE. Lõkkele, mis tehakse puudest. Kus istutakse kambaga, süüakse, lauldakse, ollakse tasa ja mõeldakse. Räägitakse lastele lugusid. Lüüakse trummi...

Mere ääres toimub tegelikult inimese väga võimas tasakaalustus. See on koht, kus kohtuvad 4 elementi. Tuli (päike), vesi, maa ja õhk. Kui sul on taskus münte, on sinuga ka metall... Inimesed ei teadvusta seda üldse. Nad magavad. Pimedad. Kurb... aga midagi pole teha. Elame ikka totaalselt erinevates reaalsustes.

31.08.2014

Tiina saatis ka järgmise hommiku "elamused"

Käisin järgmisel päeval rannas, koristasin ja pildistasin. Korjasin paar peotäit teeküünlaid, mõned suured plastmassküünlad veel põlesid, meri hakkas juba nendeni jõudma. Kaevasin need välja ja jätsin rannahoone juurde kivile põlema. Noh et kui vaja, siis vaja, las siis põlevad.
Varesed nokkisid veest ja rannast midagi (küünlarasv, pakendid?), ma ei tea kui hea see on.

Vaata pildilt pakendit - silica gel - seda oli megalt palju ka meres. Ma ei tea, mis see teeb veele ja kaladele. Arvan, et see on laternate pakendites, mingi niiskusekoguja, mis pakendit avades märkamatult maha pudeneb. Ma mingi paarkümmend tükki korjasin kokku ja viskasin prügikasti, aga neid võis meres veel olla... Kahju.
 
 
 
 





 
 
Lisan veel tagasisidet:
 
Eveli Kaur: Meil oli kahjuks olukord vastupidine. Vaatamata imelisele tähistaevale lasti sinna aga "tähti" juurde. Vähemalt saime seda olukorda kasutada laste harimiseks - rääkisime, et see ilu ei ole väärt seda, et loodus saastuks. Poiss on mul väga tundlik selliste asjade suhtes, nii et iga kord kui jälle uus latern taeva lasti, ültes ta, "Ei, palun ärge tehke nii!". Kahjuks laskjad olid kuuldulatusest väljas. Mina ise olen ka kunagi laternaid mõtlematult taeva lasknud aga nüüd on sellel lõpp ka.
 
Maarika: Käisin sel aastal esimest korda vaatamas, mis toimub mere ääres muinastulede ööl ja selle järgselt ning käisin mitmes kohas. Asja eesmärgiks nimetatud muinasaegade mälestamine ja Läänemere kaitsmine on täielikus vastuolus selle sündmuse tulemusega. Nimelt selle sündmuse ilu ja eesmärgi varjutab täielikult laga ja kahju, mida massid tekitavad mere ääres ja selle ümbruses.
Mere äärde jääb maha sadu ja sadu lôkkerisu, küünaldest plekktopse, grillimise jäänuseid, prahti ja pudeleid. Lisaks lastakse ôhku sadu ja sadu hiina laternaid, mis risustavad loodust ja merd ning tekitavad vigastusi ja surma loomadele.
Teen ettepaneku, et asja ellukutsujad annaks nüüd oma panuse ka selle koleduse lôpetamiseks ja inimeste südametunnistusele koputamiseks ning üles kutsumiseks mitte loodust reostada ja teise liike ohtu seada.
Ärge unustage, et inimene on vaid üks liik ja osa loodusest mitte vastupidi ning inimese enda heaolu ja elu sôltub looduse hoidmise oskusest!
 
Merike: Seoses laternate lennutamise keeluga ja seda tutvustava infoga meedias imestasin väga, kui muinastulede ööl samal ajal toimuval Keila Valla Päeval lasti Kloogarannas sadu laternaid taevasse. Seal oleks võimalik olnud rahvast teavitada sellest keelust, kuid ei... Isiklikult tulin sealt varem ära, sest ei suutnud seda saastamist pealt vaadata, kuigi oli väga ilus vaatepilt.
 
 
Muinastulede öö üritusele kutsujad on mitu aastat üles kutsunud inimesi käituma loodushoidlikult (vaata meie meelespead). Ilmselt on sel teel vaja veel palju selgitustööd teha...
 
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar